Roheline tee on Hiina vanim teeliik ning ühtlasi ka suurima toodanguga ja rikkalikuma valikuga tee. Tass kvaliteetset-rohelist teed, millel on selge supivärv nagu allikavesi, elegantne aroom nagu orhideed ning värskendav ja magus järelmaitse. Joomine mitte ainult tee, vaid ka kogu kevade maitse.
Enamik inimesi hakkas kõigepealt teed jooma, alustades tõenäoliselt rohelisest teest. West Lake Longjing, Biluochun, püssirohutee... Need tuttavad nimed kuuluvad rohelise tee perekonda.
Kuid roheline tee ei ole ainult "roheline tee". Põhjus, miks see suudab säilitada "selge supi ja roheliste lehtede" välimuse, on täielikult tingitud võtmetehnikast - närbumisest.
Pärast teelehtede korjamist, kui seda kohe ei töödelda, hakkavad lehtedes olevad ensüümid oksüdeeruma ning lehed muutuvad punaseks ja pruuniks. Rohelise tee valmistamise meetod on kasutada kõrget temperatuuri nende ensüümide "tappamiseks", vältides seeläbi oksüdatsioonireaktsioone. Seda protsessi nimetatakse pakkimiseks. Kokkuvõtmiseks on kaks peamist viisi:
Sega praadimine: praadige segades kuumas potis. See on praegu kõige levinum meetod ja praetud tee on tugeva aroomiga. West Lake Longjing ja Biluochun on mõlemad segades praetud roheline tee.
Roheline aurutamine: auruga aurutamine. See on iidsetel aegadel levinud tootmisviis, mis on praegu suhteliselt haruldane. Esindustee on Enshi Yulu Hubeist. Aurutatud roheline tee on rohelisema värvi ja värskema maitsega, kuid „rohelise maitse” varjundiga.
